Komplektis:
- naatriumalginaat
- kaltsiumkloriid
- värviaine
- süst, lusikas ja kahvel 1 tk.
- 'usside' hoiukott
- juhend 1 tk. (eesti ja vene keeles)
Hoiatus! Ei ole sobiv alla 3 aasta vanustele lastele.
Värvainete käsitsemisel olge ettevaatlik, need võivad teie riideid määrida.

Lisa ostukorvi
8 €

POLÜMEERSED USSIKESED (TEE ISE!)

Kõik me teame vihmausse, aga kuidas on lood teiste polümeersetega? Neist ei teata peaaegu midagi. Tahaksite te teha nii armsaid pikki ussikesi, kes ei tundu üldse jälgid? Siis järgige õpetust komplekti sees!

Mida see õpetab?
Saate uurida polümeersete elukate tekkelugu, kasutades selleks pikki molekulide kette. Polümeersete usside tekkelugu on palju lihtsam ja kiirem kui klassikaline lima retsept. Ussid sünnivad otse teie silmade all vaid loetud sekunditega, selleks kulub täpselt nii kaua aega, kuni võtab aega kahe vedeliku segunemine. Tõesti hämmastav!

VIHMAUSSIST
Oled sa kunagi mõelnud sellele, mille poolest erineb vihmauss sinust? Teie vahel on mitu päris suurt erinevust. 
Esiteks, vihmaussid elavad maa all.
Teiseks ei käi vihmaussid mitte kunagi vannis või dushi all, samuti ei käi nad hambaarsti juures.
Ja lõppude lõpuks ei saa vihmaussid mängida jäähokit või jalgpalli – neil ei ole ju käsi ega jalgu!

Vihmaussid nagu ka kõik teised maad asustavad elusolendid on hämmastavad elukad. Neil on tähtis osa selles, et meie saaksime elada. Vihmaussid elutsevad igal pool, välja arvatud Antarktika, olles toidumoonaks sellistele elusolenditele nagu kärnkonnad, linnud, rotid, mutid jt. Vihmaussidel ei ole silmi ega nina, kuid nad on väga tundlikud päikese suhtes.
Hingamine käib neil nahapooride kaudu. Keskmiselt on ühel ussil 5-9 süda.

Sellele, kui olulised on vihma
ussid pinnase tekkeprotsessis, juhtis ühe esimesena tähelepanu Charles Darwin 1882. aastal. Need loomakesed loovad pinna- sesse oma urud (mille sügavus on kõigest 60-80 cm), tänu millele maapind rikastub, saab niiskust ja seguneb. Vihmaussi kaevetöö ajal muutub pinnas kobedaks, niimoodi pääsevad sinna paremini ka õhk ja vesi.

Vihmausside maiuspalaks on langenud lehed, poolmädanenud rohulibled, taimede jäägid ning puujuured. Uss haarab oma toidu suhu ja roomab koos sellega urgu.
Samas ei ütle nad ära ka lihtsast mullatoidust.
 Seeditud ja sisikonnast läbi käinud toidu viskavad vihmaussid kuhja maapinnal asuva uru sissepääsu juures, sinna tekivad vihmaussiurgudele iseloomulikud koproliidikuhjad.
Ja veel kujutab selliselt töödeldud maa endast suurepärast mineraalainetest ja orgaanilistest ainetest koosnevat huumust (väetist).

Vihma ajaks tulevad ussikesed maapinnale, kuna nad hingavad läbi naha, tekib neil üliniiskeks muutunud mullapinna sees viibides hapnikupuudus.
Vihmausside eluiga on 5-6 aastat, aga võivad vastu pidada ka kauem.

Austraalias on olemas koguni vihmaussimuuseum!