Mida tähendab sõna 'eksperiment'?
Sõna 'eksperiment' tuleb ladinakeelsest sõnast experimentum ja see tähendab proovi või katset. Katsetust teha midagi uut, mida pole varem proovitud. Meetod, mille abil saab midagi teada, uurida nähtusi looduses ja ühiskonnas.
Millest koosneb meie silm?
Oma vormilt meenutab silm kera, sellest ka nimetus 'silmamuna'. Ülesehituselt on silm nagu fotokaamera. Kui valguskiired tungivad silma, põrkuvad nad vastu silmaläätse ja sarvkesta, murdudes fokuseeritult tagumisele kestale (võrkkestale). Sinna tekibki kujutis, kuid see on peegelpildis. Aju töötleb seda ja pöörab õiget pidi.
Elu jooksul 'kannab' inimene ligikaudu 83 000 – 93 000 ripsmekarva (üldistatud andmetel).
Päevas pilgutame me silmi umbes 11 500 korda.
Vikerkest on igal inimesel unikaalne, seepärast saab vikerkesta nagu ka sõrmejälgi kasutada isiku tuvastamiseks. (Silma värvilist osa nimetatakse vikerkestaks).
Miks saab sisalik oma saba ära visata?
Sisaliku saba on tegelikult mitmest osast koosnev selgroog, osad ühenduvad omavahel krõmpsluude, ligamentide ja lihaste kaudu. Kõik need osad käivad eraldi 'küljest ära'. Ohu tekkimise korral võtavad ohtu sattunud osa lihased ja liidesed kaitseseisundi, tõmbudes kokku ja haagivad ennast lahti, nii kukubki saba küljest. Lahti tulnud saba jätkab kokku tõmbumist ja suudab ennast liigutada, sellega juhib sisalik ohu korral vaenlase tähelepanu oma ärakukkunud sabale, saba omanik ise saab aga kiiresti põgeneda.
Kuigi sabast vabanemine ei ole sisalikul korraks saba siputamine. Kuna tegemist on raske protseduuriga, hindab loom kõigepealt, kui suur üldse oht on. Sabast lahtisaamise protsessi reguleerib aju, see ei ole lihtsalt refleks.